Palivere on tuntud oma liivamägede ja männimetsade poolest. Paliveres asub Pikajalamägi,
)
mis on Läänemaa kõrgeim punkt - 51 m. Pikajalamägi ehk
Vallidepealne on ühtlasi II aastatuhande algusest pärinev linnus, mille
ehitamine on jäänud pooleli. Umbes 11000 aastat tagasi kulges Pikajalamäe nõlva
all rannajoon. Praegu asub mäel suusahüppetorn, mille tipust avaneb kaunis
vaade, ilusa ilmaga paistavad ka Uuemõisa elamud. Mäe jalamile jääb allikas,
)
mida läbi aegade on kasutatud kaevuna. Ka praegu käivad mõned Palivere inimesed allikalt vett toomas. Rahvajuttude järgi (kadunud Koolimaja Mann andmetel) on allikal silmi parandav mõju, terveid silmi pestes saavad silmad säravaks ja kirkaks. Kui pesta nägu hommikul koos päiksetõusuga jääd ilusaks ja nooreks. Kui sa esimest korda aastas (kevadel) allikale lähed ja allikale mündi annetad, ei lõpe sinu rahad otsa. Hetkel on allikas eravaldustes.
Palivere alevikust põhjapoole jääb Kuliste aas.
)
Kuliste aasale annab oma näo Taebla (Palivere) jõe ürgorg. Looduslikult kaunis jõekäärus
asub laulutrepp ja laulutamm. Mäenõlvale jääb jaanitule ja
laagriplats. Juba Eesti Vabariigi ajal asus Kuliste aasal kodutütarde, skautide
ja kaitseliidu alaline laagripaik. Territoorium oli omavahel ära jaotatud nii,
et igaühel oli oma koht. Kuliste aas asub endise Kulliste talu piirides. Ei ole
teada, kas talu sai nime aasa või aas talukoha järgi. Kaasajal
korraldatakse aasal jaanituld, rahvapidusid, kokkutulekuid ja suviseid laagreid.
)
Vaatamist väärivad Palivere mõisahoone ja park. Mõisa kohta on teateid 1493.aastast. Praegu asuvad seal laste- ja noortekodu, eriinternaatkool ning võõrastemaja.
Nigula külas asub Lääne-Nigula kirik, mis on 14. sajandist olnud
samanimelise kihelkonna keskuseks.)
Esmalt oli siin puukirik. Praegune kirik ehitati puukiriku taha. 1809. aastal põles kirik varemeteks. Hoone taastati 1816. aastal. Torn on aastast 1882. Kiriku ümber on vana kalmistu. Tähelepanu väärivad vanad ristid ja hauaplaadid. Algset kirikualtarit hoitakse Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis ja see on valmistatud arvatavasti Lüübeki meistri H. v. der Heide poolt umbes 1510. aastal. Praeguse klassitsistliku altari valmistas kunstnik Sigmund 1823.aastal Peterburis. (Kiriku tekkelegend) Kiriku kõrvale jääb Vabadussõja ausammas, mis taastati Lääne-Nigula Muinsuskaitse Seltsi poolt 1989.aastal.
Koela külas Uuetoa talus asub 1987.aastal asutatud Koela talumuuseum.
)
Muuseum on avatud vastavalt vajadusele (tel 29 251).
Kirimäe küla piirimaile jääv Hallimägi on vana linnusekoht. Nõlva kõrgus on 5 - 7 meetrit, kõrgus merepinnast 26 meetrit. Kants pärineb nooremast rauaajast ja on Läänemaa põhjaserval suurim. Põhiplaanilt on Hallimägi ovaalne, pikkus on 60 ja laius 40 meetrit, ringvalli ümbermõõt on 190 meetrit. Praegu on Hallimäge ümbritsev mets armastatud seenel käimise koht. Talvel täidab mägi liumäe ülesandeid.
1917. aastal ostis Ants Laikmaa Kadarpiku külas poole Tammiku talust ja kahekümnendatel hakkas siia rajama kodu. 1932. aastal sulges ta Tallinnas ateljeekooli ja kolis Taeblasse, kus oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis tõeline kunstniku maja. Päris valmis maja ei saanudki - 19.novrmbril 1942. aastal A.Laikmaa suri. Ta maeti enda rajatud 7 ha suurusesse parki maja juures. Pargis on üle 250 taime- ja puuliigi. Pargis on Laikmaa istutatud üheksa nimelist tamme, mis on pühendatud Marie Underile, Friedebert Tuglasele jt. Majamuuseum avati 1960. aastal Läänemaa Muuseumi filiaalina.
Taebla vallale on iseloomulik ka Võntkülas, otse maantee ääres asuv kurepesa. Kohaliku traditsiooni järgi tuli järelkasvu kindlustamiseks pruutpaaril posti külge pulmalint siduda. Mida kangem peigmees, seda kõrgemale lint seoti.
